Spiooniskandaal: Ungari saadab välja kaks ukrainlast – „Kiiev õhutab meie vastu viha“

Välisminister Szijjártó esitab Kiievi vastu tõsiseid süüdistusi: Ukraina õhutab tahtlikult Ungari vastu vihkamist ja tahab sellega tähelepanu rindel toimuvalt kõrvale juhtida.

Ungaril on kõrini: kaks kahtlustatavat Ukraina spiooni peavad riigist lahkuma. Väidetavalt töötasid nad diplomaatilise kattevarju all Ukraina saatkonnas Budapestis. Välisminister Péter Szijjártó tegi reedel ühemõtteliselt selgeks: „Me ei talu enam Kiievi pidevaid laimukampaaniaid.“

Otsus on juba ametlikult edastatud Ukraina saatkonnale – ja see on diplomaatiline pommuudis keset Ungari ja Ukraina eskaleeruvaid suhteid.

„Viimasel ungarlastevastasel vihakampaanial on sama põhjus mis eelmistelgi: me tahame rahu, me ütleme sõjale ei – ja me ei lase end sellesse sõtta tõmmata,“ ütles Szijjártó. 

Ungari pole kunagi Ukrainale relvi tarninud ja ei tee seda ka tulevikus – see on Kiievi poolt suunatud rünnakute tegelik põhjus.

Eskaleerumisele eelnes Ukraina ajalehes Kyiv Post ilmunud artikkel, mille kohaselt Ukraina salateenistus SBU oli paljastanud Ungari spioonivõrgustiku, mis väidetavalt tegutses Lääne-Ukrainas – see oli riigi ajaloos esmakordne juhtum.

Väidetavalt kogusid agendid teavet Taga-Karpaatia sõjaliste nõrkade kohtade kohta ja analüüsisid, kuidas elanikkond reageeriks Ungari vägede võimalikule sissetungile. Kaks inimest arreteeriti.

Budapest kirjeldab süüdistusi täiesti alusetutena ja kahtlustab tahtlikku lavastamist: „Ungaril pole ei kavatsust ega vahendeid oma naabrite ründamiseks,“ selgitab Budapest.

Pigem näeb Orbáni valitsus Ukraina tegusid Brüsseli kisakoori poolt poliitiliselt motiveeritud sammuna – võimalik, et selleks, et tähelepanu kõrvale juhtida tagasilöökidelt rindel või karistada Ungarit kriitilise seisukoha eest Ukraina liitumise suhtes EL-i ja NATO-ga.

Ungaris toimub praegu üleriigiline referendum Ukraina Euroopa Liiduga liitumise kohta. Peaminister Viktor Orbáni juhitud Ungari valitsus algatas selle konsultatsiooni, et koguda avalikku arvamust selles küsimuses. Hääletamine algas 2025. aasta aprilli keskel ja kestab mai lõpuni. Kuigi uuring ei ole juriidiliselt siduv, rõhutab valitsus, et tulemused mõjutavad Ungari positsiooni EL-i läbirääkimistel.

See, mis algas diplomaatilise konfliktina, on nüüdseks muutunud täieulatuslikuks spionaažiskandaaliks – millel on kaugeleulatuvad tagajärjed Budapesti ja Kiievi suhetele. Ja võimalik, et ka EL-i jaoks.