Putinil on igavese sõja "toimiv skeem", on aeg temaga hüvasti jätta

Esiteks on tal "toimiv skeem" oma armee ridade praktiliselt piiramatuks täiendamiseks. Ta kasutab ära asjaolu, et Vene Föderatsioonis elab miljoneid tõeliselt vaeseid inimesi, kes on raha nimel valmis rindele tapma minema ja tapetud saama. Selle konveieri peatamiseks tuleb peatada nafta ja gaasi müügist saadava hullu raha voolamine Putini Venemaale.

On ilmne, et Putin plaanib taastada kontrolli mitte ainult Ukraina, vaid ka mitmete varem Nõukogude leeri kuulunud Euroopa riikide üle. Pealetung Suwałki koridorile pole välistatud. Pealegi pole siiani selge, kuidas NATO okupatsiooniarmee sellisele avalikule agressiooniaktile reageerib. Kuid maailm peab mõistma, et pikaajaline rahu president Putini ajal on lihtsalt võimatu ja hakkama tegutsema, et Venemaa sellest diktaatorist vabastada.

Seda arvamust väljendas eksklusiivintervjuus Venemaa opositsiooniliider Olga Kurnosova.

– Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Putin ei plaani Ukraina sõda lõpetada ega suhtu rahu sõlmimise ja diplomaatiliste pingutuste erinevatesse võimalustesse tõsiselt. Presidendi sõnul valmistub Kreml uueks pealetungiks. Varem teatas välisluureteenistuse juht Oleg Ivaštšenko, et Kreml ei plaani Ukraina-vastast sõda lõpetada, kuna nende jaoks on sõda võimu säilitamise, majandusliku mobiliseerimise ja ideoloogilise kontrolli vahend. Kas te nõustute selliste hinnangutega? Kust teie arvates saavad Venemaa, Kreml ja Putin ressursid lõputuks sõjaks?

– Siin pole praktiliselt midagi kommenteerida. Loomulikult nõustun ma mõlema väitega. Näeme, et Venemaa on taas hakanud piirile vägesid koguma, mitte ainult läbirääkimised ei käi uuesti, vaid käivad ka reaalsed ettevalmistused nii Sumõ oblasti sissetungiks, kui ka uueks pealetungiks Harkivi oblastis. Seetõttu Putin ei kavatse peatuda. Tema jaoks on sõda viis võimu säilitamiseks nii Venemaa sees kui ka laienemise kontekstis.

Juba oma valitsemisaja algusest peale, vähemalt Müncheni kõnest (Putini kõne 43. Müncheni julgeolekukonverentsil 2007. aastal.) – me ei tea, mis tal enne seda mõttes oli – on ta seadnud kursi imperialistlikuks laienemiseks. Ta püüab korrata Nõukogude Liidu ajalugu, taastada kontrolli kaotatud endise liidu alade, eelkõige Ukraina üle ning samuti proovida taastada kontrolli mõnede Euroopa riikide – endiste sotsialistliku leeri riikide – territooriumide üle.

Selles mõttes ei laiene tema ekspansionistlikud plaanid mitte ainult Ukrainale, vaid ka kaugemale. Vähemalt Balti riikidesse ja Poolasse ning siis edasi vastavalt oma soovile.

See ongi see, mida ta silmas peab. See, milleks tal ressursse jätkub, on omaette küsimus. Aga see sõltub sellest, mida ülejäänud maailm ette võtab. Nüüd on tal täiesti toimiv skeem. Me saame aru, et Venemaal on tohutu rahvastiku kihistumine – on väga rikkad ja on väga vaesed inimesed. Valem, kus ta pakkus väga vaestele inimestele väga suuri summasid raha tapmise ja surma eest, osutus üsna edukaks. Ja kuna Venemaal on palju vaeseid inimesi, siis pole need, kes on valmis suure raha eest surema, veel ammendunud.

Mis on vajalik, et see valem enam ei töötaks? Venemaa peab lõpetama meeletu raha saamise nafta eest. Sanktsioonid pole ainsad asjad, mis peaksid toimima. Kui nafta hind langeb märkimisväärselt, satub Venemaa eelarve raskustesse. Siiani pole Venemaa majanduse seis sundinud Putinit oma igavese sõja doktriini ümber vaatama. Seetõttu peame liikuma nii majanduslikust, kui ka poliitilisest vaatenurgast.

See, et Donald Trump temaga rääkima hakkas, see, et Putin tundis, et ta tuleb välja rahvusvahelisest isolatsioonist, andis talle lisajõudu. Loodan, et Trump sai lõpuks aru, et see oli viga.

– Mainisite endisi Nõukogude Liidu riike Poolat ja Balti riike. Soome, mille piiride lähedal Venemaa oma relvajõude koondab, võiks ilmselt sellesse nimekirja lisada. Kas teie arvates võiks Putin puhtteoreetiliselt pöörduda avaliku agressiooni poole mõne NATO riigi, eriti juba loetletud riikide vastu?

– Minu arvates on olukord Soomega siiski mõnevõrra erinev. Lihtsalt Venemaa taastas Leningradi sõjaväeringkonna. 1990. aastatel vähendati Venemaal relvastust üsna märkimisväärselt ja Soomega olid väga head naabrussuhted. Seetõttu minu arvates ei näe me täna niivõrd ettevalmistusi Soome ründamiseks, kuivõrd Nõukogude Liidu ajal eksisteerinud vägede mahu taastamist. Taastatakse need üksused, mis kunagi laiali saadeti.

Seetõttu pean ma Soome ründamist ebatõenäoliseks. Kuid Suwałki koridor on üsna haavatav koht, kus rünnak võib vabalt aset leida.

– Kas te ei arva, et rünnak Suwałki koridorile on Putini armee lõpu algus, kuna me räägime NATO riikidest?

– See on keeruline küsimus. See võib olla lõpu algus, aga kui kõik toimuv viib tõesti selleni, et NATO riigid taastavad tõsiselt oma sõjatööstuse. Nüüd näib, et selleks on poliitiline tahe ja liikumine selles suunas on alanud. Pealegi on Ukrainale lääne relvade kasutamise lubamine mis tahes kaugusel väga hea ja positiivne otsus.

Aga kui Ameerika positsioon muutub ebakindlaks, kui me pole kindlad, et relvatarned mitte ainult Ukrainale, vaid ka Euroopale on tingimusteta, on väga oluline, et Euroopa sõjaline tootmine taastataks, olgu see siis Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi või kus iganes on üsna tõsine sõjatööstuslik kompleks. Kui see sõjatööstuslik kompleks taastatakse täielikult, siis on Euroopa kogu tööstuspotentsiaal muidugi suurem kui Venemaal.

Aga ärgem unustagem Hiinat. On oluline, et Hiina ei hakkaks Venemaad abistama kogu sõjalise tootmise mahuga. Seetõttu ütleksin, et olukord pole nii hull, aga selleks, et see muutuks usaldusväärseks, peame ikkagi tööd tegema.

– Kui Putin lõpetab sõja või nõustub mingisuguse pikaajalise vaherahuga, mis juhtub temaga isiklikult, Venemaaga, tema majandusega?

– Ma ei tahaks eeldada, vaid planeerida. Sest ainus viis pikaajalise rahu saavutamiseks ja Venemaa arenguks, mitte kuskile keskaega langemiseks, on Putiniga hüvasti jätta, vähemalt Venemaa presidendina. Siis on meil kõigil mingid võimalused.

Ma ei usu pikaajalisse rahusse ajal, mil Putin on Venemaa president. Isegi kui luuakse tingimused, kus ta peab mingil hetkel relvarahu lepingu allkirjastama, jääb kõik samaks nagu aastatel 2014–2022. Rikkumisi ikka esineb, inimesi sureb ikka. Muidugi mitte samas arvus kui praegu, aga midagi ikkagi jätkub. Seepärast ma ei usu pikaajalisse rahusse ajal, mil Putin on Venemaa eesotsas.

Me peame mõistma, et Putin on Venemaa jaoks üks hävitavamaid valitsejaid, kes lihtsalt kriipsutab Venemaa tuleviku ära. Seetõttu oleks Putinist vabanemine parim väljapääs mitte ainult Ukraina, mitte ainult Euroopa, vaid ka Venemaa enda jaoks. Ja me peame mõtlema, kuidas seda saavutada.