Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Võimu koondumine ametnike kätte loobki totalitaarse karistusriigi
Austatud kolleegid! Oleme viimased aastad kuulnud valitsuselt peamiselt juttu sellest, kuidas eelarves pole raha, tuleb tõsta makse. Ja siis samal ajal meil jääb üle võtmata Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv, mille tulemusel meil jaanuaris Euroopa Komisjon karistas 400 000-eurose trahviga. Põhimõtteliselt me saame rääkida, et pool miljonit eurot selle peale, et valitsus ei suutnud kokku leppida, mis vormis see direktiiv üle võtta.
No ja sotsiaaldemokraadid küsivad, kes selle eest vastutab. Võib-olla keegi peaks üldse tagasi astuma. Aga minu hinnangul siin peaks hoopiski otsa vaatama sotsiaaldemokraatidele, kes seda protsessi üks hetk hakkasid samuti pidurdama. Minu jaoks on siiamaani täiesti arusaamatu, miks on sotsiaaldemokraatidel jätkuvalt soov teha Konkurentsiametist karistusorgan ja halduskohtust trahviorgan. Samal ajal, kui kõik majanduseksperdid täna räägivad, ütlevad, et praeguses kriisis tuleb ettevõtlust aidata, siis sotsiaaldemokraadid jõudsid järelduseni, et tuleb hoopiski hakata ettevõtlusega võitlema.
Ma püüan siin uuesti lihtsustatult selgitada, milles siis seisnes üleüldse see põhiline probleem, mille üle on päris pikalt vaieldud. Vaidlus seisnes selles, millises menetlusvormis direktiiv üle võtta ehk siis millises menetluses hakataks määrama trahve, kas väärteomenetluses või siis oleks loodud täiesti uus menetlusvorm, mille nimetus oleks haldusmenetlus. Ja enamus õigusekspertidest, ka õiguskantsler on toetanud seda, et trahvide määramised peaksid toimuma väärteomenetluse vormis. See on meie tavapärane praktika. Niimoodi on võetud üle ka teised direktiivid ja ka käesolev direktiiv annab võimaluse see üle võtta väärteomenetluses. Ja mina isiklikult ei julgeks küll selliseid süüdistusi õhku visata, et võib-olla õiguskantsler või teised eksperdid meil on tegutsenud mõne lobisti huvides.
Aga kui sotsiaaldemokraatidel on infot, et neid on valitsuses survestatud selle eelnõu menetluse käigus või siis on teisi valitsusliikmeid survestatud ja et täna on see eelnõu menetlus olnud mõjutatud lobistide poolt, siis see on see küsimus, mida me peame arutama korruptsioonivastases erikomisjonis. Nii et kõik see info palun mulle ka kiiremas korras edastada.
Ja probleem selle eelnõuga – see, et see nii kaua pole edasi liikunud –, oli see, et Kaja Kallase valitsus ja hiljem ka eraldi sotsiaaldemokraadid polnud nõus, et Konkurentsiamet määraks trahve väärteomenetluses, ja nõuti, et olekski loodud täiesti uus menetlusvorm, haldusmenetlus, ja seda spetsiaalselt ainult Konkurentsiameti jaoks. Kujutage ette, ühe konkreetse asutuse jaoks taheti luua täiesti eraldi menetlus läbiotsimise õigusega ja muude menetlusaspektidega, mis olid karmimad isegi kui kriminaalmenetluses. Ja siis selle menetlusega, mille tulemusel, sõites mitmest olulisest põhiõigust üle, lihtsustatud moel oleks saanud hakata määrama hiigelsuuri trahve ettevõtetele.
Mul on küsimus, mis siis sellega sooviti lahendada. Kas meil tõesti ettevõtjatest on vahepeal saanud uued vaenlased, et me otsime karmimaid karistusmeetmeid, mida oleks seejuures lihtsam ja kiirem rakendada?
Ja ma mäletan ka seda arutelu komisjonides, kus siis tuldi ja räägiti: aga see on ju kiirem ja tõhusam viis. Ma arvan, et õigusriigis ei tohiks mitte kunagi selgitada mingit uut eelnõu ja uusi karistusnorme vastu võttes, et aga see on ju kiirem ja lihtsam.
Muidugi, minu isiklik ja Keskerakonna seisukoht algselt juba oli, et see direktiiv tuleb üle võtta väärteomenetluses. Olid eraldi ka üle antud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku aruteluni mitte kordagi ei jõutud lõppude lõpuks. Aga selle üle on mul hea meel, et suures osas nende muudatustega on tänase eelnõu raames arvestatud. Kindlasti seda eelnõu saab veel paremaks teha.
Vastasel juhul oleks olnud reaalne oht selles, et me oleksime pööranud kogu meie karistusõiguse süsteemi pea peale. Sest miks peaks Konkurentsiamet saama mingi eelise, miks neile peaks olema loodud täiesti uus eri menetlusvorm? Ja siis veel, et vastutus mujale suunata, soovite panna halduskohut eraldi trahvid välja kirjutama. Ehk siis soovite veel kohtust teha trahviorgani. See oleks olnud reaalselt põhiseadusega vastuolus. Sest kujutage ette, kuidas siis ettevõtja saaks üldse seda edasi kaevata kohtusse, sest kohus on juba otsuse teinud, kohus on juba selle trahvi välja kirjutanud. Kohus, kes muidu peaks teostama järelevalvet, oleks siis olnud avaliku võimu jaoks ja Konkurentsiameti jaoks hoopis määranud trahve. Kohtunikud, ma mäletan, olid tagajalgadel, kui see eelnõu versioon esimene kord Riigikokku tuli. See oli ikkagi väga räme selline, ütleme, nii karistusõiguse kui ka kogu sellise kohtu ja võimu lahususe printsiibist ülesõitmine.