Jaanipäev

Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.

Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva.

Eesti Vabariigis on jaanilaupäev ja jaanipäev riigipühad; jaanilaupäeval peetakse Eestis võidupüha, mis tähistab Eesti vägede võitu Vabadussõjas Võnnu lahingus 23. juunil 1919 Landeswehri üle.

Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. 

Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistatakse.

Päästeamet soovitab: kuidas jaanipühad üle elada

Selleks, et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub päästeamet inimesi üles ohutult käituma – tegema lõket targalt ja kandma veekogul päästevesti.

  • Lõkke tegemiseks vali õige koht ja aeg! Jaanilõke tee ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele, hoonest või metsast vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha vaid tuuletu või tuulevaikse ilmaga, sest tuul võib keerutada lõkke ruttu ohtlikuks. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke suits ei häiriks naabreid.
  • Aseta grill õigesse kohta! Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist ja kui see puudub, siis arvesta ohutuks kauguseks 8 meetrit ümbritsevatest hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast jne.
  • Metsas grilli lubatud kohas! Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades. Eelista võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.
  • Hoia kustutusvahendid ligi! Nii lõkke tegemisel kui ka grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid nagu näiteks ämbrid veega, veevoolik või kustuti.
  • Valva tuld! Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab hoolitsema, et tuli saaks kindlalt kustutatud.
  • Hoia mobiil käepärast! Jälgi, et alati oleks käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda.
  • Ole oma asukohas kindel! Loodusesse minnes tee endale selgeks, kus sa täpselt oled, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest.
  • Ole vee ääres valvas! Veekogu ääres hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Lisaks tuleb eriti hoolikalt silma peal hoida lastel.
  • Uju ainult kainena! Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.
  • Veesõidukis vest selga! Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, soovitame veesõidukis või SUP lauaga sõites alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veeõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis või SUP lauaga sõites päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Möödunud aastal said päästjad jaanipäeval üle Eesti ühtekokku 124 väljakutset, millest 50 oli seotud jaanituledega. Suuremaid maastikupõlenguid ei olnud.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.

Esmaspäeval 22. juunil heisatakse võidupüha puhul Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Jaanilaupäeva õhtul lippe ei langetata ning lipud lehvivad ka jaanipäeval. Lipud langetatakse teisipäeva 23.juuni õhtul kell 22.