Koalitsioonilepe Reformierakonna ja Eesti 200 vahel näeb ette, et II pensionisambast lahkunud saavad sellega senise kümne aasta asemel taasliituda juba viie aasta pärast. See on tervitatav muudatus. Näeme, et paljud inimesed, kes sambast omal ajal lahkusid, on nüüdseks kahetsenud ja mõistnud, mida see tähendab nende tulevasele pensionile. Toona oli infot küll, aga veel rohkem oli müra – see tekitas omamoodi „kullapalaviku“, kus raha väljavõtmine tundus lihtne lahendus.
Lühem taasliitumise periood annab võimaluse teha vigade parandus neile, kes tegid otsuse hetkeemotsiooni ajel. Samas ei tohiks süsteem julgustada sambast lahkumist kui lihtsat viisi pensionikogumist edasi lükata või rahaliselt lühiajaliselt leevendust leida. Meie eesmärk on, et inimesed koguksid järjepidevalt pensioniks, mitte ei kasutaks süsteemi nagu hoiupõrsast. Seetõttu on mõistlik ka arutada, kas võimalus sambaga liituda ja lahkuda peaks tulevikus piirduma vaid ühe korraga.
2021. aastal jõustunud kogumispensioni reform muutis II pensionisamba vabatahtlikuks ning võimaldas inimestel kogutud raha välja võtta enne pensioniiga. Selle tulemusena võttis sama aasta septembris raha välja ja lõpetas edasised maksed iga viies koguja. 2024. aasta lõpuks oli II sambast lahkunud iga kolmas liitunu. Eesti Panga analüüs näitas, et suurt osa välja võetud rahast kasutati igapäevakulutusteks, kestvuskaupade ostmiseks ja laenude tagasimaksmiseks. Kuigi mõnele inimesele võis see pakkuda ajutist leevendust, tähendab see pikaajalises plaanis väiksemat pensioni. Ilmselt on praeguseks palju neid inimesi, kes siiski soovivad uuesti koguma hakata, ning neile tuleks see võimalus tagada. Koalitsioonileppe järgi see ka juhtub nüüd juba üsna pea.
Kuid samas tuleb säilitada kaine mõistus. Taasliitumise võimalus viie aasta pärast on ka minimaalne aeg, mil seda lubada võiks. Kui liitumise ja lahkumise võimalused muutuvad liiga lühikeseks, tekib oht, et inimesed kasutavad pensionisammast lihtsalt kui paindlikku säästukontot – koguvad, võtavad välja, koguvad, võtavad välja. Pension ei saa muutuda igapäevakulude kattefondiks. Selleks on olemas hoiused, Rahakoguja ja muud lühiajalise säästmise lahendused. Pensionivara kogutakse tulevikuks.
Eesti pensionisüsteem tugineb kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk täiendav kogumispension. Kui inimesed ei kogu II sambasse raha ning panustavad ainult I samba peale, mille rahastus põhineb tööealise elanikkonna maksutulul, siis tekib probleem, mis aja jooksul ainult süveneb. Meie ühiskond vananeb ja tööealiste inimeste osakaal väheneb. See tähendab, et üha vähem inimesi peab üleval hoidma järjest rohkem pensionäre. Kui igaüks meist ei panusta isiklikult oma tulevasse pensionisse, muutub süsteem pikemas perspektiivis lihtsalt jätkusuutmatuks.
Neile, kes kaaluvad taasliitumist II pensionisambaga, soovitame kaaluda sissemakse määra suurendamist. 2025. aastast saab II sambasse makseid teha tavapärase 2% asemel ka 4% või 6% brutopalgast. Eelmisel aastal tegi oma panuse suurendamise avalduse rohkem kui 74 000 inimest. Suurema panusega on võimalik kaotatud aega tasa teha ja tagada endale parem pension tulevikus.
Räägitud on ka II pensionisamba osakute kasutamisest eluasemelaenu tagatisena. Põhimõtteliselt pooldame fondivalitsejatena paindlikkuse kasvu, mis ei kahjusta vara pikaajalist sihtotstarvet. Kui inimene ei pea pensionivara välja võtma, vaid saab seda kasutada näiteks kodu soetamiseks, säilitades samal ajal vara väärtuse tulevikuks, siis on see pigem positiivne. Aga panga vaates tekib siin hulk praktilisi küsimusi.
Kuidas hinnata tagatise väärtust, kui fondide tootlus võib kõvasti kõikuda? Erinevalt kinnisvarast ei ole pensionifondi osak turuhindade kõikumise suhtes immuunne. Kuidas hakkaks selline süsteem tegelikult toimima olukorras, kus näiteks laenumakse jääb tasumata – kas sel juhul fondivara realiseeritakse? Kui jah, siis millistel tingimustel ja kuidas kaitstakse inimese tuleviku pensioni? Teisisõnu, mõte on hea, kuid küsimusi on palju. Ning need on küsimused, mis vajavad väga konkreetseid vastuseid ja reeglistikku.
Kokkuvõttes on oluline, et pensionisüsteemi reformid toetaksid inimeste pikaajalist heaolu. Tuleb leida tasakaal paindlikkuse ja vastutustundlikkuse vahel, et tagada inimestele väärikas pension tulevikus.
https://blog.swedbank.ee/pension/teine-pensionisammas-taasliitumine-2025