14. mail 2025 sai Leah 22-aastaseks – see oli tema kaheksas sünnipäev vangistuses. Viimati nägi tema ema Rebecca teda, kui Leah oli vaid 14-aastane.
Nigeeria kristlane Leah Sharibu rööviti koos enam kui saja teise koolitüdrukuga Yobe osariigis islami terroristide poolt seitse aastat tagasi. Teda pole vabastatud, sest ta keeldub oma kristlikust usust loobumast ja islami usku pöördumast.
Sellest ajast alates on moslemid röövinud või tapnud tuhandeid teisi kristlasi, kuna džihadistide genotsiid kristlaste vastu Nigeerias käib täie hooga jätkub.
Näiteks aprillis mõrvasid fulani džihadistid Nigeerias Plateau osariigis umbes 113 inimest, sealhulgas kristlasi ning tuhanded inimesed on sunnitud kodust lahkuma. Inimõiguste organisatsioon Open Doors teatab:
Alates märtsi lõpust on fulani võitlejad rünnanud vähemalt kaheksat kogukonda Bokkose ja Bassa kohalike omavalitsuste ühendustes. Lisaks hukkunutele (ja see arv võib olla suurem) on veel kuus kadunud ja paljud on vigastatud. Hävinud on üle 300 kodu, mistõttu on üle 3000 inimese kodudest lahkunud.
Peaaegu iga nädal ilmuvad juuksekarvu kergitavad teated džihaadi poolt Nigeerias toime pandud peade maharaiumisest, veresaunast, inimröövidest ja seksuaalsest rünnakust.
2024. aasta oktoobris raiusid terroristid, keda arvatakse olevat Boko Harami liikmed, pea maha neljal tsiviilisikul ning sellest avaldati ka video. Open Doors teatas:
Videos rääkis relvastatud terrorist, kes kandis vormiriietust ja rääkis hausa keelt, vaatajatele, kuidas üks inimestest, kellel ta pea maha raiub, on tema noorem õde.
„Ta on osa uskumatutest, kelle me täna hävitame,“ ütles ta. Ta lisas, et teeks sama, kui tegemist oleks tema ema või lapsega – igaühega kes on meie religiooni vastu.
Kristlased on islamistlike võitlejate peamised sihtmärgid Nigeerias. 1. septembril 2024 mõrvasid Boko Harami terroristid Yobe osariigi küla rünnaku käigus vähemalt 125 inimest, sealhulgas lapsi ja eakaid. 16. septembril ründasid džihadistid Lõuna-Kaduna katoliku ja ECWA (evangeelsete) kirikuid, kus nad röövisid vähemalt 30 kristlast, sealhulgas pastori.
Pärast Boko Harami mässu eskaleerumist 2009. aastal on enam kui 15 aasta jooksul toimunud mõrvalikud rünnakud riigi peaaegu täielikult hävitanud. Rahvusvahelise Kodanikuvabaduste ja Õigusriigi Ühingu (Intersociety) aruande kohaselt on Nigeerias sellest ajast alates mõrvatud üle 150 000 kristlase.
Röövlite hulgas on islami terroristid, näiteks Boko Haram, Lääne-Aafrika Provintsi Islamiriik (ISWAP) ja fulani džihadistid.
Kuigi Nigeeria on põhiseaduslikult ilmalik riik, kus usuvabadus on põhiseaduses sätestatud, on alates 1999. aastast 12 põhja piirkonnas kehtestatud šariaadiseadus.
Nigeeria Kristliku Assotsiatsiooni (CAN) juhtiva esindaja dr Godwin N. Okeke sõnul „mainib 1999. aasta põhiseadus „šariaati“ 73 korda, „suurt khadit“ 54 korda, „islami“ 28 korda ja „moslemeid“ 10 korda, kuid ei maini kordagi sõnu „Kristus“, „kristlane“, „kristlus“ ega „kirik“.
2024. aasta hinnangute kohaselt on Nigeeria rahvaarv 229 152 000. Riigis on 106 608 000 kristlast (46,5 protsenti kogu elanikkonnast). Kuigi enamusrahvusest moslemitest koosneva Põhja-Nigeeria ja enamusrahvusest kristliku lõunaosa vahel on religioosne lõhe, elab palju kristlasi põhjas ja palju moslemeid lõunas.
„Nigeeria on kristlaste jaoks maailma vägivaldseim paik. Iga kahe tunni tagant tapetakse Nigeerias üks kristlane,“ teatas Open Doors jaanuaris.
Need õiguste rikkumised ei ole uued. Džihadistid surusid islami Nigeeriale jõuga peale. Open Doorsi andmetel on Nigeerial sundisalamise ajalugu. Enne Briti koloniaalvalitsuse saabumist Nigeeriasse alustas fulani radikaalne islamiõpetlane Usman Dan Fodio 1804. aastal Gobiris islami džihaadi ja 1808. aastaks oli ta rajanud Sokoto kalifaadi.
Ta oli vandunud suruda islamit mõõga jõuga Sahara kõrbest põhjas kuni Atlandi ookeanini lõunas. See sundisalamine sai hoogu juurde šariaadiriikide väljakuulutamisega Põhja-Nigeerias (alates 1999. aastast). Sellest ajast alates on see järk-järgult arenenud üle kogu riigi, nii vägivaldsete, kui ka vägivallatute vahenditega.
Vägivallapiirkondades on kõik kristlased potentsiaalsed sihtmärgid, ütleb Open Doors. Kristlike tüdrukute röövimise ja sundabielude oluline motiiv on soov kristluse rahvaarvu vähendamine ja islamiusu ülevõtmine. Vägivalla tagajärjel on kristlased ilma jäetud oma maast ja elatusvahenditest. Paljud elavad sisepõgenikena või pagulaslaagrites.
Makurdi piiskopkonna piiskop Wilfred Anagbe:
On olemas selge eesmärk – islamiseerida kõik praegu valdavalt kristlikud alad niinimetatud Nigeeria keskvööndis.
Uuriv raport, milles kirjeldatakse kristlike tüdrukute röövimist, sundabielusid ja sunniviisilist islamiusku pöördumist Nigeerias ja postitati 2024. aastal veebisaidile TruthNigeria, paljastas, et džihadistid, moslemipoliitikud ja vaimulikud on kõik seotud kristlike naiste ja laste röövimise ja väärkohtlemisega.
Alaealiste kristlike tüdrukute laialdast röövimist islamiorganisatsioonide poolt Põhja-Nigeerias kirjeldas ka Kadunas asuv pastor David Ayuba Azzaman. „Enamikul juhtudel,“ ütles ta, „on selliste jõhkrate tegude eest vastutavad organisatsioonid Nigeeria osariikide asutused või ministeeriumid, mis praktiseerivad šariaadiseadust.“
Lisaks sunniviisilistele „abieludele“ kasutatakse väidetavalt tüdrukute ja naiste vastast vägivalda veelgi suurema väärkohtlemise esilekutsumiseks valitsusega peetavatel läbirääkimistel.
Dr Al Chukwuma Okoli :
Boko Haram kasutab naiste haavatavust ära oma läänevastase džihaadi tegevuskava edendamiseks. Rühmitus teeb naistest ohvri, allutades neid vägistamisele, relvastatud röövimisele, sunniviisilisele abielule ja vangistusele. Boko Haram objektistab naisi ka sõja instrumentide ja objektidena, näiteks seksiorjadena, inimkilpidena ja enesetaputerroristidena.
Nagu märgib filmi „Jihad Watch“ režissöör Robert Spencer:
Kui džihadistid saavad oma tahtmise, siis pole lõpuks enam ühtegi kristlast, keda tappa või alluvad ülejäänud Nigeeria kristlased šariaadi hegemooniale. Nii loodi „islami maailm“ ja nii seda siiani luuakse.
Need kuritarvitused kujutavad endast vaikset genotsiidi, millest ei tohiks vaikida. Miks on nii palju ükskõiksust? Miks on ÜRO, ülikoolid, valitsused ja ennast inimõiguste organisatsioonideks nimetavad organisatsioonid viimased 15 aastat nende julmuste ees silma kinni pigistanud? Ja millal nad lõpuks aru saavad, et see on sama genotsiid, mida nad avatud piiride poliitika ja kontrollimatu islami migratsiooni kaudu Euroopasse impordivad?