"Kestlikkusaruanne on aastate tagune algatus, mis ei klapi meie pingutustega aruandlust ja regulatsioone vähendada. Edasilükkamine ei tähenda, et osa sellest ei oleks väga mõistlik ja oleks vastumeelne kõigile ettevõtetele. Siiski koostavad ettevõtted sellist aruandlust ka vabatahtlikult, põhimõtete pärast ja see annab kindlust tarbijale ning parandab ettevõtte turupositsiooni,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Kestlikkusaruandluse kohustus lükkub edasi neile ettevõtjatele, kellel see oleks tekkinud 2025. ja 2026. majandusaasta kohta. Puudutab see ligikaudu 300 Eesti ettevõtet: väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kindlustusandjad ning väiksemad finantsinstitutsioonid.
Suurettevõtetele, kellel tekkis kohustus aruanne esitada 2024. aasta majandusaasta kohta, kohustus ei muutu.
Edasilükkamise perioodil vaatab Euroopa Komisjon üle kuidas aruandluskohustust lihtsustada. Eesti seisab eesootavatel läbirääkimistel selle eest, et muuta aruannete esitamine ettevõtetele vabatahtlikuks. Kui see pole võimalik, siis tuleks aruandeid esitada mitte sagedamini kui iga kolme aasta järel.