Euroopa Inimõiguste Kohus on laiendanud inimõiguste konventsiooni ulatust liiga palju võrreldes konventsiooni algsete kavatsustega, väitsid juhid 22. mai ühiskirjas.
Itaalia esindaja Meloni ja Taani esindaja Frederikseni juhitud rühm märkis, et kohtu tõlgendus piiras nende võimet teha poliitilisi otsuseid oma riikide demokraatiates. Ja mõjutas seeläbi seda, kuidas meie juhtidena saame kaitsta oma demokraatlikke ühiskondi ja elanikkonda.
Kirjale kirjutasid alla ka Poola Donald Tusk, Belgia Bart De Wever, Tšehhi peaminister Petr Fiala, Eesti peaminister Kristen Michal ja Läti peaminister Evika Siliņa, lisaks Austria liidukantsler Christian Stocker ja Leedu president Gitanas Nausėda.
„Euroopa Inimõiguste Kohus on välja töötanud oma tõlgenduse Euroopa inimõiguste konventsioonist,“ ütlesid nad, aga ka maailm on põhjalikult muutunud ajast, mil paljud meie ideed tekkisid suurte sõdade tuhas.
Konventsiooni on nüüd tõlgendatud nii, et see takistab kriminaalsete välismaalaste väljasaatmist, piirab riikide kontrolli väljasaatmise üle ja kaitseb valesid inimesi teiste arvelt, ütlesid juhid.
Seetõttu ei olnud enam tasakaalus haavatavate inimeste – sealhulgas oma riigi kodanike – kaitsmise ja kurjategijate varjamise vahel.
Riikidel peaks olema rohkem kaalutlusõigust kriminaalsete välisriikide kodanike väljasaatmisel – eriti tõsiste, vägivaldsete või narkootikumidega seotud kuritegude puhul, ütlesid nad.
Samuti väitsid nad, et neil peaks olema suurem võimekus jälgida välisriikide kurjategijaid, keda ei saa välja saata, hoolimata sellest, et nad kasutavad oma riigi külalislahkust kuritegude toimepanemiseks ja avaliku julgeoleku õõnestamiseks.
Lõpuks palusid nad volitusi võtta otsustavaid meetmeid vaenulike riikide vastu, kes kasutavad illegaalset sissetungi surve avaldamise vahendina oma piiridel – näiteks Türgi president Recep Erdoğan.
„Me teame, et see on tundlik arutelu. Kuigi meie eesmärk on kaitsta oma demokraatiaid, süüdistatakse meid tõenäoliselt vastupidises,“ ütlesid üheksa Euroopa juhti.
„Kõige tagasihoidlikumalt usume, et meie lähenemisviis on enamiku Euroopa kodanikega tugevalt kooskõlas,“ lisasid nad.
Kirja idee sai alguse eelmisel nädalal Albaanias Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel.
Itaalia ja Taani tegid ettepaneku koostada kiri, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad valitsustel võidelda ebaseadusliku rände ja kuritegevuse vastu.
„Kui juriidilised tõlgendused on süstemaatiliselt vastuolus õiglustunde ja kohapealse reaalsusega, on oht, et toetus õigusriigile ise laguneb,“ ütles Belgia varjupaiga- ja rändeminister Anneleen Van Bossuyt (N-VA) uudisteväljaandele De Morgen.
„Seepärast toetab Belgia seda üleskutset. Mitte inimõiguste õõnestamiseks, vaid tasakaalu taastamiseks kohustustega. Me ei palu tühja tšekki – me palume võimalust kaitsta seda, mis on oluline: meie kodanike turvalisust,“ ütles ta.
Teised ei nõustunud üheksa ettepanekuga. Belgia Sotsialistliku Partei parlamendijuht Pierre-Yves Dermagne ütles, et nende kiri kujutab endast „enneolematut rünnakut ühe Euroopa kõrgeima kohtu vastu“.
„Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) on majakas, oluline ankur ajal, mil äärmusparempoolsed õõnestavad meie demokraatia alustalasid. Selle asemel, et tugevdada meie julgeolekut, nõrgestab see kiri õigusriigi põhimõtet,“ ütles ta.