Pikaajalise traditsiooni kohaselt on parteil õigus juhtida kuut Bundestagi 24 alalisest komisjonist pärast seda, kui ta sai parlamendi valimistel peaaegu 21 protsenti häältest.
Kõik AfD komisjonide esimeeste kandidaadid hääletati aga kolleegide poolt 21. mail maha.
Kuigi tehniliselt seaduslikud, kujutavad vastuhääled endast selget lahkulöömist Saksamaa pikaajalisest demokraatlikust traditsioonist.
Näiteks juhib peamine opositsioonierakond traditsiooniliselt võimsat eelarvekomisjoni.
AfD kandidaat Ulrike Schielke-Ziesing lükati aga tagasi häältega 29–12. AfD esindab komisjoni 41 liikmest 10.
Samamoodi ei valitud AfD kandidaat Jochen Haug sisekomisjoni esimeheks häältega 29–12.
Parempoolsed ei saanud esimehi ka ülejäänud neljas komisjonis, kus nad olid varem loosi teel esimehe ettepanekute tegemise õiguse võitnud: rahandus-, töö-, justiits- ja petitsioonikomisjonis.
AfD juht Alice Weidel kurtis AfD diskrimineerimise üle teiste parlamendierakondade, sealhulgas valitsevate konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide ning opositsiooniliste roheliste ja vasakpoolsete erakondade poolt.
„See kahjustab demokraatlike institutsioonide terviklikkust. Kümme miljonit valijat ei ole siin esindatud,” jätkas Weidel.
Kantsler Friedrich Merz ütles varem, et on mõeldamatu, et AfD saaks esimehi pärast seda, kui Põhiseadusliku Kaitse Agentuur (BfV) kuulutas selle hiljuti kindlasti paremäärmuslikuks – vastuoluline otsus, mille amet pidi hiljem käimasoleva kohtumenetluse tõttu tagasi võtma.
Õiguseksperdid kritiseerivad vastuhääli kui ebademokraatlikke.
Oldenburgi ülikooli avaliku õiguse professor Volker Boehme-Neßler ütles ajalehele Die Welt, et kuigi üksikutel erakondadel puudub põhiseaduslik õigus parlamendi esimehe kohale, on otsus siiski vastuolus Saksamaa põhiseaduse vaimuga.
Ta ütles: „Põhiseadus soovib vaba demokraatiat, kus kõigil parlamendiliikmetel on õigus debatis osaleda. Ka opositsioonil on põhiseaduse kohaselt tugevad õigused. See otsus ei ole kooskõlas selle sügavalt demokraatliku vaimuga.“
Boehme-Neßler kritiseeris BfV aruannet AfD kohta kui „juriidiliselt väärtusetut“, lisades, et seda kasutatakse siiski poliitiliselt ära. „See argument toimib mõne inimese puhul,“ ütles ta ja järeldas: „Tegelikult on see seotud võimuga ja mitte millegi muuga.“
Alalistel komisjonidel on seadusandliku protsessi üle märkimisväärne võim, kuna seal toimub palju ettevalmistustööd konkreetsete küsimuste osas.
Komisjonide esimehed määratakse traditsiooniliselt loosi teel, kusjuures iga partei saab oma tugevuse järgi Liidupäevas proportsionaalse arvu esimehi.
AfD-le määratud komisjone juhivad nüüd ajutiselt teiste Liidupäeva parteide aseesimehed.