Sõnum NATO peasekretär Mark Ruttelt

Meil on olnud avalikke allikaid luureteenistustelt, mis väidavad, et 2027. või 2030. või 2032. aastaks võib Venemaa olla sellisel tasemel, et nad võivad proovida midagi rumalat.

„Venemaa on tohutu tempoga ennast ümber kujundamas. Nad toodavad praegu laskemoona sellisel tasemel, mida pole viimastel aastakümnetel nähtud. Nad toodavad neli korda rohkem laskemoona kui kogu NATO praegu toodab. Nad taastavad oma armeesid. Kogu nende majandus on sõjajalal.

Mida me NATO-na tegema peame, on tagada, et Putin teaks, et kui ta ründab praegu või lähitulevikus, on meie reaktsioon laastav.“

„NATO võib Venemaaga peetava sõja esimestel tundidel kaotada kümneid tuhandeid“ – hoiatab ZDF

Saksa ringhäälinguorganisatsiooni ZDF hinnang: NATO ei ole esimeseks löögiks valmis.

Kui konflikt Venemaaga puhkeb, võivad NATO vägesid tundide jooksul tabada kümned tuhanded kaotused, eriti rindeüksuste – kergejalaväe, mehhaniseeritud brigaadide, tankipataljonide ja õhuväe – seas.

Miks? Lääne-Euroopast tulevatel täiendustel kuluks idarindele jõudmiseks päevi, võib-olla isegi nädalaid. Seetõttu plaanib Saksamaa paigutada Leetu terve brigaadi, et proovida rindejoont hoida.

Kuid ZDF toob esile põhiprobleemi: NATO ei ole valmis nii kiireteks ja massiivseteks kaotusteks. Allianss seisab silmitsi kriitilise küsimusega – kas ta üldse suudab üle elada suure sõja esimese löögi Venemaaga?