Saksamaa soovib loobuda aastakümneid kestnud vastuseisust tuumaenergiale ja sillutada seeläbi teed uuele energiapartnerlusele Prantsusmaaga.
Teadete kohaselt on Saksamaa valitsus uue kantsleri Friedrich Merzi (CDU) juhtimisel esimest korda andnud märku, et ei blokeeri enam Prantsusmaa püüdlusi viia tuumaenergia ELis taastuvenergiaga võrdsele alusele. See lõpetab põhimõttelise vaidluse, mis on aastaid Euroopa energiapoliitikat koormanud.
„Sakslased ütlevad meile: me oleme tuumaküsimuses väga pragmaatilised,“ tsiteeris FT läbirääkimistel osalenud Prantsuse diplomaati. See tähendab, et kõik tuumaenergia vastased eelarvamused, mis ELi õigusaktides üksikjuhtudel veel eksisteerivad, kaotatakse. „See saab olema põhimõtteline poliitiline muutus,“ ütles üks Saksa ametnik.
Saksamaa valitsus uue kantsleri Friedrich Merzi (CDU) juhtimisel on esimest korda andnud märku, et ei blokeeri enam Prantsusmaa püüdlusi viia tuumaenergia ELis taastuvenergiaga võrdsele alusele. See lõpetab põhimõttelise vaidluse, mis on aastaid Euroopa energiapoliitikat koormanud, väidetakse.
Tuumaenergia: Saksamaa soovib edasi minna pragmaatiliselt.
„Sakslased ütlevad meile: me oleme tuumaküsimuses väga pragmaatilised,“ tsiteeris FT läbirääkimistel osalenud Prantsuse diplomaati. See tähendab, et kõik tuumaenergia vastased eelarvamused, mis ELi õigusaktides üksikjuhtudel veel eksisteerivad, kaotatakse. „See saab olema põhimõtteline poliitiline muutus,“ ütles üks Saksa ametnik.
Kantsler Merzi jaoks on kannapööre osa suuremast strateegilisest ümberkorraldusest: ta soovib taaselustada ummikseisus oleva Saksamaa-Prantsuse suhte, mida Olaf Scholzi ajal peeti karastunud seisuks – eelkõige seetõttu, et Berliin blokeeris Prantsusmaa tuumapoliitikat, näiteks tuumaenergiast saadava vesiniku klassifitseerimisel. Pariisis väljendas president Emmanuel Macron oma heameelt uue soodustuse üle. Merzi avavisiidi ajal 7. mail kuulutas ta: "Meie energiasuveräänsuse kindlustamiseks nõuame igasuguse diskrimineerimise lõpetamist vähese süsinikuheitega energiaallikate suhtes."
Konkreetselt öeldes tähendab Berliini uus seisukoht seda, et näiteks tuumaenergiast saadavat vesinikku koheldakse EL-is tulevikus samamoodi nagu tuule- või päikeseenergiast saadavat vesinikku. See võiks hõlbustada ka tuumaprojektide riiklikke rahastamisprogramme.
Lähenemine toimub julgeolekupoliitilise debati taustal: Merzi juhtimisel kaalub Saksamaa esimest korda pikaajaliselt osalemist Prantsuse tuumaprogrammis– osana Euroopa vastusest Venemaa agressioonile. „Oleme lõpuks valmis Prantsusmaaga tuumarelva üle läbirääkimisi pidama. Parem hilja kui mitte kunagi,“ ütles Saksa ametnik.
Merz oli alati kritiseerinud tuumaenergia järkjärgulist kaotamist – kui viga, mis oli röövinud Saksamaalt taskukohase ja usaldusväärse elektri. Tema valitsus ei plaani eelmisel aastal suletud reaktoreid taaskäivitada. Siiski tuleks edendada uusi tehnoloogiaid, nagu väikesed modulaarsed reaktorid (SMR) ja tuumasüntees, mis on vähem vastuolulised.
Saksamaa kursimuutusega läheneb Berliin neile EL-i riikidele, kes toetavad avalikult tuumaenergiat – sealhulgas Belgiale, Hollandile ja Ida-Euroopa riikidele. Hiljuti kutsusid kaksteist tuumaelektrijaamu omavat liikmesriiki Euroopa Komisjonile saadetud ühiskirjas üles tunnustama tuumaenergia ja taastuvenergia täiendavat rolli. Ainult Austria on ELi tuumaenergia suhtes kompromissitult kriitiline.
Brüsseli mõttekoja Bruegel vanemteadur Guntram Wolff näeb uut rida kui teretulnud lähenemist, mis lihtsustab energiaküsimust ELis. Lars-Hendrik Rölleri, kantsler Merkeli endise peaökonomisti jaoks on üks asi selge: „Kui Prantsusmaa ja Saksamaa omavahel kokku lepivad, on Euroopal palju lihtsam edasi liikuda.“
Kas see kehtib ka vastuoluliste küsimuste kohta energiavarustuse, tööstuspoliitika ja heidutusstrateegia kohta, saab veel näha.
Üks on selge: Friedrich Merziga algab Saksamaa tuumapoliitikas uus peatükk – mitte tagasivaatav, vaid oluliselt väiksema tuumaenergiahirmuga, kui kunagi varem.