Urmas Maranik lajatab letti karmi tõe: see on pigem halb teatrietendus, kus käsikiri on ammu valmis ja publik (loe: sina) kutsutakse saali lihtsalt selleks, et lõpus viisakalt plaksutada. Arendaja on režissöör, stsenarist ja peaosa rahastaja. "Sõltumatud" mõjuhindajad? Pigem andekad jutuvestjad, kelle fantaasia paneb isegi Münchhauseni kahvatuma.
Ja kui raha liigub arendajalt otse "hindajate" ja "otsustajate" tasku, siis mis sõna see oligi... ahjaa, "korruptsioonioht"? Maranik ütleb otse välja, et kui seadus lubab sellist tsirkust, siis on seadus ise üks suur nali. Loe, kuidas "avalik huvi" on asendunud arendaja mugavustsooniga ja KOV on taandatud statisti rolli.
Tere tulemast fassaadidemokraatiasse!
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120375998/urmas-maranik-tuuleparke-rajatakse-seaduse-taitmist-teeseldes-mis-mote-sellel-uldse-on