Kas Euroopa-Ukraina diplomaatia „relv“ läheb lõpuks ometi käima ?

Euroopa juhid suruvad peale 30-päevast relvarahu, mis annab märku USA lõplikust survest Moskvale.

Rahvusvaheline info- ja analüüsikogukond Resurgam jagas oma analüüsi.

Oleme tunnistajaks haruldasele ja võimsale signaalile – Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola juhtide ühisele visiidile Ukrainasse. Kuigi selliseid visiite on varemgi toimunud, märgib Resurgam, et ajastus ja kontekst on täiesti uued.

Esiteks on see ühtsuse demonstratsioon: mitteametlik „Weimari-Antente“ – mis näib nüüd laienenud ka Ukrainasse – on kujunemas. Resurgami väitel kohtus Merz Starmeriga, seejärel reisis Pariisi ja Varssavisse, enne kui saabus koos teistega Kiievisse. See polnud kokkusattumus.

Kuid suurem pilt on kavandatav 30-päevane vaherahu – Euroopa algatus, mille eesmärk on nii Moskva, kui ka Washingtoni nurka suruda.

Resurgam väidab, et visiit on ka strateegiline samm, et avaldada Trumpile survet ELi tunnustamiseks ühtse läbirääkimisblokina Ukraina ja kaubanduse küsimustes. Enne visiiti helistas kantsler Merz Trumpile ja ütles: „Me peame kaubandusest rääkima kui üks ELi üksus.“ Trump väidetavalt nõustus. Ometi olid samal päeval pealkirjad: „Brüssel karmistab tariife: EL valmistab ette 107 miljardi dollari suurust rünnakut USA impordile.“

Kuninganna Von der Leyen : „Trumpiga kohtumist ei toimu ilma konkreetsete ettepanekuteta.“

Samal ajal väidab Trump, et „Euroopa riigid“ soovivad kahepoolseid kokkuleppeid. Resurgam märgib, et Merz lükkas selle kategooriliselt tagasi: „Järjekorda pole – ainult EL räägib ELi nimel.“

Seda ELi ühtsust tugevdati Kiievis – see on sõnum nii Washingtonile kui ka Moskvale. Visiidi eesmärk on relvarahu pakkumise lõpuleviimine. Resurgami sõnul on nüüd tegemist „võta või jäta“ hetkega.

Bloombergi andmetel hakkab isegi Trump Putinit peamiseks probleemiks pidama. Kavandatud relvarahu oleks Moskvale viimane pakkumine – ja kui see tagasi lükatakse, peaksid EL ja USA kehtestama uued sanktsioonid.

Seekord pole tegemist ainult Pariisi ja Londoniga. Berliin toob majanduslikku kaalu ja Varssav – mis varem kõhkles – on nüüd pardal, osaliselt tänu Merzi sidemetele Tuskiga. Resurgam näeb seda tõelise Euroopa rindena.

Pall on nüüd USA ja Venemaa käes. Relvarahulepingut ei saa muuta. Resurgam usub, et see on EL-i katse blokeerida kõik USA püüdlused jagada need kahepoolseteks läbirääkimisteks.

Moskva mängib loomulikult oma tavapärast kaarti „Ma olen rahu poolt, aga…“. Tegelik väljakutse lasub Valgel Majal – eriti arvestades hiljutist tegevust, sealhulgas uusi USA-Ukraina kontakte Witkoffi, Kelloggi ja Rubio vahel ning meeleolu paranemist pärast mineraalide lepingut.

Mida mitte teha:

Üksi USA-sse reisimine, isegi Valge Maja kutsel, on riskantne. Resurgam hoiatab, et see võib olla Moskva-meelsete huvide lõks. Kui visiit toimub, peaks see toimuma ELi ühise delegatsiooni koosseisus.

Mida tuleks teha:

Keskenduda Moskva narratiivi „ühiste mineraalide“ kohta diskrediteerimisele. Resurgam rõhutab, et Witkoff aitas levitada Dmitrijevi valeväiteid, et Ukraina võiks Venemaaga tehinguid sõlmida. Kui USA ja Ukraina leping edasi liikus, jäi Moskva vait.

Nüüd, kui Putin on Moskva paraadil Xi kõrval istumas, rõhutab Resurgam vajadust paljastada isegi kõige väiksemad Moskva propagandatrikid. Ukraina diplomaatia peab kujundama infomaastikku.

Trumpi seisukoha muutus võtab aega. Kuid Resurgam usub, et see nädal võib olla kriitilise tähtsusega õige „rekordi“ seadmisel – sellise, mis mängib Euroopa, mitte Moskva viisi.

Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjoni esimehel Marko Mihkelsonil on teistsugune arvamus