Valge pulber, vägivald, altkäemaksud ja korruptsioon. Saksa prokurör on ise praegu kohtu all kuritegeliku jõugu palgal olemise eest – sama jõugu, keda ta pidi süüdistama.
Hamburg, veebruar 2021. Paraguay lipu all sõitev kaubalaev siseneb aeglaselt sadamasse. Konteinerid peaksid sisaldama müüripahtlit, kuid miski äratab tolliametnikes kahtlust. Selgub, et nad on teinud Euroopa seni suurima kokaiinileiu: 16 tonni pulbrit, mille väärtus tänaval on ligi 36 miljonit eurot, peidetud enam kui 1700 metallpurgis.
Kuid kui politsei ründab narkokaubanduse taga olevat kahtlustatavat jõuku on peamised kahtlusalused juba Dubaisse põgenenud.
Kolm ja pool aastat hiljem, 2024. aasta oktoobris, arreteeritakse juhtumit juhtinud prokurör. Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu NDR andmetel süüdistatakse teda uurimise kohta teabe lekitamises ja kahtlusaluste hoiatamises, mille eest talle maksti kuritegeliku jõugu poolt 4500 euro kuus.
Skandaal on heitnud karmi valgust Hamburgi sadama rollile narkootikumide impordil Euroopasse – ja korruptsioonile, mida organiseeritud kuritegevus endaga kaasa toob, kirjutab ülemaailmne rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane algatus (GI-TOC).
Ajalehe andmetel tunnevad Hamburgi sadamatöötajad end nüüd nii ohustatuna, et küsisid eelmisel aastal enda kasutusse automaatrelvi. Ühes intsidendis olevat Belgia politsei Hamburgi sadamapolitseile vihje andnud, et relvastatud Prantsuse jõuk plaanib haarangut konfiskeeritud narkootikumide kättesaamiseks.
Teavitustööde käigus hoiatatakse Hamburgi sadamatöötajaid jõukude värbamismeetodite eest, mis sageli lõpevad nii töötajate, kui ka nende perekondade ähvardamistega. „Kui ma enam seda teha ei tahtnud, saatsid nad pildi mu tütrest,“ seisab ühes ülestunnistuses.
Oleme sadama turvalisuse unarusse jätnud. Olime ilmselt üsna naiivsed, ütles Hamburgi tolliameti juht Michael Schrader eelmise aasta mais.
Tolliametnikud on pidevalt sammu võrra maas. Ekspertide sõnul avastatakse vaid umbes kümnendik kõigist Euroopasse saabuvatest narkootikumidest.
Kui salakaubavedajad oma strateegiat muudavad, peame kiiresti kohanema. See on nagu kassi ja hiire mäng, ütles Schrader.
Hamburgi sadam on Saksamaa suurim ja Euroopa suuruselt kolmas sadam, jäädes alla Rotterdamile Hollandis ja Antwerpenile Belgias. Saksa Der Spiegeli andmetel suurenesid konfiskeerimised Hamburgis aastatel 2022–2023 500 protsenti.
Kokaiin on äärmiselt tulus. Kasumimarginaal on tohutu: GI-TOC andmetel saab seda Euroopas tänaval müüa kuni viiskümmend korda kõrgema hinnaga kui Lõuna-Ameerikas. Hämmastavad summad koos kasvava nõudlusega suurendavad Euroopasse imporditud kokaiini hulka järsult.
Meil on kokaiinitarneid, mis oleksid viis või kümme aastat tagasi olnud mõeldamatud, ütles Hamburgi politsei narkouurija Oliver Erdmann oktoobris Der Spiegelile.
Saksamaa föderaalpolitseiamet on hoiatanud "kokaiini tõusulaine" eest. Kokaiin on Saksamaal ebaseaduslike narkootikumide seas esikohale tõusnud, ütles valitsuse narkoküsimuste eest vastutav isik Burkhard Blienert eelmisel nädalal Deutsche Wellele:
"Me elame ebakindlatel aegadel ja nendel aegadel pöörduvad inimesed üha enam narkootikumide poole."
Kokaiin on äärmiselt sõltuvust tekitav kesknärvisüsteemi stimulant, millel on stimuleeriv ja isu vähendav toime.
Uimastit ekstraheeritakse Lõuna-Ameerika kokapõõsa lehtedest. Tarbijani jõudev narkootiline pulber on peaaegu alati tugevalt segatud erinevate kahjulike ainetega.
Suurimad kokaiini tootjad on Colombia, Peruu ja Boliivia.
Kooskõlas kuritegelike jõukude kasvava võimuga on Ecuadorist, eriti Guayaquili sadamalinnast, saanud Lõuna-Ameerika peamine ekspordisadam. Kuid kokaiini smugeldatakse ka Lõuna-Ameerika jõgede, näiteks Paraná, kaudu Brasiilia ja Argentina sadamatesse ning sealt edasi Euroopa sadamatesse.
Euroopas on teatatud suurimast kokaiini konfiskeerimisest Hollandis, Belgias ja Hispaanias.
Kokaiin põhjustab kõrget vererõhku ja korduval tarvitamisel võib see põhjustada südameprobleeme, insulti ja ninakoe kahjustusi.