Juan Pablo Estevez, AWS-i Lõuna-Ladina-Ameerika juht, kinnitas Santiagos Reutersile antud intervjuus, et projekti jaoks on kõik vajalikud load olemas ning see annab „märkimisväärse“ arvutusvõimsuse teenuste, sealhulgas genereeriva tehisintellekti jaoks.
Teade tuleb keset kasvavat keskkonnamuret andmekeskuste tegevuse pärast Lõuna-Ameerika riigis, kus on üle 15 aasta olnud põud. Need mured sundisid Google'it hiljuti loobuma oma plaanidest rajada riiki 200 miljoni dollari suurune andmekeskus pärast seda, kui kohalik keskkonnakohus tühistas eelmise aasta septembris osaliselt ettevõtte loa.
Google kavandab nüüd projekti nullist ümber, keskendudes säästvamatele tehnoloogiatele. USA tehnoloogiahiiglane teatas, et kasutab õhkjahutusega tehnoloogiat, loobudes veemahukatest jahutussüsteemidest.
Neid keskkonnakaalutlusi käsitledes teatas Estevez, et Amazoni pilvepiirkond kasutab oma serverite jahutamiseks vesijahutust vaid 4% aastas, mis võrdub umbes kaheksa koduga 15-aastase perioodi jooksul, ülejäänud osas tuginedes õhu- ja aurustustehnoloogiale. Ta kinnitas ka, et Amazon on alates 2023. aastast katnud 100% oma energiatarbimisest taastuvenergiaga.
Investeering kujutab endast AWS-i globaalse jalajälje olulist laienemist, mis hõlmab juba 36 piirkonda ja 114 kättesaadavustsooni üle maailma, teenindades kliente nagu Netflix, General Electric ja Sony. Tšiilis on Amazoni piirkondlike teenuste olemasolevate kasutajate hulgas Cencosud, MercadoLibre ja kaevandusettevõtted. See laienemine toimub ajal, mil Tšiili positsioneerib end piirkondliku tehnoloogiakeskusena, kusjuures Microsofti Azure'i keskus peaks samuti sel aastal riigis käivituma.