Taani parlamendiliige Anders Vistisen Taani Patriootide fraktsioonist ütles 7. mail: „Patrioodid said 180 parlamendiliikme allkirja, mis on vajalikud läbipaistvuse ja vastutuse uurimiskomisjoni loomise hääletamiseks, et uurida korruptsiooni Euroopa Parlamendi institutsioonides, eriti Euroopa Komisjonis.“
Kavandatav läbipaistvuse ja vastutuse uurimiskomisjon (TRAC) uuriks laia valikut süüdistusi, sealhulgas välismaist mõju seadusandlusele, võimu kuritarvitamist, raha väärkasutamist ja hankemenetluste rikkumisi.
Konkreetsete fookusvaldkondade hulka kuulusid Euroopa Komisjoni väidetavalt ülekullatud vabaühenduste lobitöö, Covid-19 vaktsiinilepingute käitlemine – eelkõige seoses Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla vahelise privaatse suhtlusega – ning mitmed nimetatud skandaalid: Qatargate, Timmermansgate, Reyndersgate ja Huaweigate.
Nõudmised ELi institutsioonide tugevama järelevalve järele süvenesid, kui Euroopa Komisjon tegi 2021. aastal ettepaneku luua ELi eetikakomitee. Kuigi von der Leyen lubas 2019. aastal ametisse astudes sellise komitee luua, takerdus ettepanek poliitilise vastuseisu tõttu, sealhulgas tema enda Euroopa Rahvapartei (EPP) poolt.
Euroopa Parlamendi liikmed uuendasid oma nõudmisi 2022. aasta detsembris, paar päeva pärast Qatargate'i skandaali puhkemist, paljastades süüdistused altkäemaksu võtmises, mis hõlmas Euroopa Parlamendi liikmeid ja Katari huve. Sellest hetkest alates kulus seitsmel ELi institutsioonil 15 kuud, et jõuda kokkuleppele uue eetikakomitee osas, mis ametlikult kuulutati välja 2024. aastal.
Selle rakendamine on aga kohanud vastuseisu. Saksa roheliste parlamendiliige Daniel Freund, Euroopa Parlamendi peamine läbirääkija eetikakomisjoni küsimuses ja selle loomise pikaajaline eestkõneleja, ütles seejärel ajakirjandusele, et parempoolsed parteid "püüdsid seda minevikus nõrgestada või lausa takistada".
Sel ajal olid parteid, sealhulgas Euroopa Rahvapartei (EPP) ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) rühmitused, kavandatava organi volituste vastu. EUobserveri andmetel rikkuksid nad õigusriigi põhimõtteid ja kahjustaksid Euroopa Parlamendi sõltumatust, õõnestades võimude lahusust.
Intervjuus TRACi ettepanekust rääkides ütles Freund: „See on peaaegu absurdne ... Sellel on kõik poliitilise pettuse tunnused. Selle asemel, et anda äärmusparempoolsetele veel üks platvorm kodanikuühiskonna ründamiseks, peaksime keskenduma Brüsselis juba kehtivate läbipaistvuseeskirjade nõuetekohasele jõustamisele.“
TRACi algatas peamiselt rühmitus Patriots, ütles Vistisen, keda toetasid kõik selle liikmed, samuti „mõned liikmed EPP-st ... ja ECR-ist, ENS-ist ning mõned mitteliikmeslisusega liikmed“.
„Vasakpoolsete, roheliste, Renew' ega S&D allkirju ei ole,“ märkis ta.
Ta kritiseeris erakondadeülese osaluse puudumist, öeldes: „Oleme šokeeritud ja üllatunud, et vasakpoolsed ja liberaalid ei näita üles huvi ega tahet seda korruptsiooni uurida.“
Vistiseni sõnul hõlmas järgmine samm plenaaristungi üksuse allkirjade kontrollimist. Kui ettepanek kinnitatakse, liigub see arutamiseks esimeeste konverentsile – kuigi seda ei oodata järgmise paari päeva jooksul.
„Kui kõik on tehnilisel tasandil heaks kiidetud, peaks toimuma esimeeste hääletus konverentsil. Ja seal on raske enamust saada ja seega plenaaristungil hääletada,“ ütles ta.
Kui TRAC-komisjon luuakse, tegutseks see 12-kuulise mandaadiga ja koosneks 38 liikmest, keda esindavad proportsionaalselt kõiki fraktsioone.
Sellel oleks õigus kutsuda tunnistajaid, vaadata läbi konfidentsiaalseid dokumente ja soovitada seadusandlikke või menetluslikke reforme.
Vistisen rõhutas, et kuigi kriminaaluurimine jääb riiklike ametiasutuste vastutusalasse, on uurimiskomisjon „vahend, mis paneb vastutuse ELi institutsioonide süsteemse korruptsiooni eest ja nõuab süsteemseid muutusi“.