Slovakkia saab 18. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kaudu ELi väele kinnituse

Euroopa Liit kiitis reedel, 18. juulil heaks oma 18. Venemaa-vastase sanktsioonide paketi, mis on järjekordne samm liidu püüdlustes avaldada Moskvale survet Ukrainas käimasoleva sõja pärast.

Kuid pealkirjade „ühtsus” taga peitub sügavam pinge – see keskendub kahe Kesk-Euroopa riigi, Slovakkia ja Ungari muredele, mis on suuresti sõltuvad Venemaa energiast.

Slovakkia oli sanktsioonide paketti mitu päeva blokeerinud, nõudes kindlaid tagatisi oma energiajulgeoleku kaitsmiseks.

Vasakpoolne natsionalistlik peaminister Robert Fico hoiatas, et laiema ELi plaani läbisurumine Venemaa gaasi järkjärguliseks kaotamiseks 2028. aastaks seaks Slovakkia ohtu Venemaa energiagigandi Gazpromi juriidilistele ja rahalistele riskidele, rääkimata kõrgematest hindadest ja võimalikust energiapuudusest.

Kuna järkjärguline kaotamine sõltub kvalifitseeritud häälteenamusest, otsustas Bratislava blokeerida 18. sanktsioonide paketi, mis nõuab ühehäälsust, et Brüsselilt järeleandmisi välja pigistada.

Euroopa Komisjon andis lõpuks Slovakkia nõudmistele järele, andes kirjalikke kinnitusi.

Nende hulka kuuluvad õiguskaitse lepinguliste vaidluste korral Venemaaga, tehniline ja rahaline toetus energiaallikate mitmekesistamiseks, ELi vahendid kõrgete gaasihindade kompenseerimiseks ning võimalus kuulutada välja kriis äärmuslike hindade ja puuduse korral, mis võib viia praeguse Venemaa gaasikeelu peatamiseni.

Alles pärast nende garantiide saamist nõustus Slovakkia vetoõigusest loobuma, sillutades teed sanktsioonide ühehäälsele vastuvõtmisele.

Neljapäeva õhtul ütles Fico: „18. sanktsioonipaketi blokeerimise jätkamine oleks kahjulik, kõik võimalused on praegu ammendatud,“ kuid Slovakkia astub selles küsimuses Euroopa Komisjoniga peetavas võitluses uude etappi.

Ta nimetas Venemaa gaasi impordi katkestamise plaani ELi „idiootlikuks“.

Naaberriik Ungari, kes on pikka aega sanktsioonide suhtes skeptiline olnud, ei olnud viimase paketi vastu.

Välisminister Péter Szijjártó avalduse kohaselt oli Ungari sundinud ELi eemaldama sanktsioonipaketist osi, „mis oleksid võinud rikkuda Ungari riiklikke huve, olgu need siis majanduslikud, kaubanduslikud või eriti energiavarustuse või julgeoleku osas“.

Peaminister Viktor Orbáni konservatiivne valitsus on järjekindlalt kritiseerinud ELi sanktsioone kui ennasthävitavaid, väites, et need kahjustavad Euroopa majandust rohkem kui Venemaa oma.

Nagu Slovakkia, sõltub ka Ungari suuresti Vene gaasist, mis on endiselt odavam kui lääne alternatiivid.

Péter Szijjártó kritiseeris varem ELi plaane Venemaa fossiilkütuste järkjärguliseks kaotamiseks, öeldes, et „ELi lepingute kohaselt jääb energiapoliitika riiklikuks pädevusse; ühelgi institutsioonil ei ole õigust dikteerida, millist energiaallikat me kasutame, mis koguses, kellelt või millal.“

Praegu on Slovakkia ja Ungari nõustunud, mis võimaldab ELil uued sanktsiooid heaks kiita.

18. pakett sisaldab madalamat hinnalage Venemaa nafta ekspordile kolmandatesse riikidesse üle maailma, uusi sanktsioone 22 Venemaa pangale ja keelde Venemaa naftast rafineeritud toodetele kolmandates riikides. See piirab ka Nord Streami torujuhtmetega seotud tehinguid.

ELi välispoliitika juht Kaja Kallas nimetas sanktsioone Venemaa vastu seni „kõige tugevamateks“.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles, et „koos Ameerika Ühendriikidega sunnime Venemaa presidenti Vladimir Putinit relvarahule“ – midagi, mida Prantsusmaa, ELi institutsioonid ja teised lääneriigid ei olnud nii innukad saavutama enne Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja ja tema nõudmist sõda lõpetada.