Brüssel annab põllumeestele seljatagant löögi: põllumajandusfonde vähendatakse

Lühikeseks hetkeks näis, et Brüssel oli järele andnud põllumeeste ja liikmesriikide enneolematule mobiliseerimisele ELi kavandatud põllumajanduseelarve reformide vastu. Kuid lõplik eelnõu, mis lekkis vaid päev enne selle ametlikku avalikustamist kolmapäeval, 16. juulil, tõestas, et entusiasm oli ennatlik.

Vaatamata sektori selgesõnalistele nõudmistele jätkab komisjon ideed ühendada põllumajandustoetused (ÜPP) ühtekuuluvusfondidega, siduda maksed konkreetsete eesmärkidega – nn reformide eest raha mudel – ja loobuda varasemast piirkondlikust jaotusest paindlikuma, tsentraalselt hallatava süsteemi kasuks.

Plaanide kohaselt liidetakse nii ÜPP kui ka ühtekuuluvusfond palju suuremaks rahafondiks nimega „Jätkusuutliku Heaolu ja Julgeoleku Fond“. Nagu nimigi ütleb, hõlmab see muu hulgas ka rohelise ülemineku ja kaitsega seotud rahastamisridu ning võimaldab kapitalidel ELi rahastamist nende ridade vahel vastavalt oma äranägemisele ümber paigutada.

See tähendab, et põllumajandustootjatel ei ole enam garanteeritud finantsinstrumenti, mis oleks pühendatud ainult neile ja millele nad saaksid pikas perspektiivis loota.

Lisaks on selgem tasakaal stiimulite ja kohustuslike eeskirjade vahel, mida põllumajandustootjad peavad järgima, ning liikmesriikide kavandatud individuaalsed toetuskavad peavad olema sihipärasemad, keskendudes väikestele põllumajandusettevõtetele, naistele, noortele põllumajandustootjatele ja raskesti haritavatele piirkondadele.

Komisjon esitab selle tõenäoliselt kolmapäeval kompromisslahendusena, kusjuures Brüssel väidab, et mureks pole põhjust, kuna otsesed põllumajandustoetused jäävad eelarve põhielemendiks (isegi kui neid kärbitakse umbes 20%), nagu varem eraldi dokumendis närvide rahustamiseks välja toodi.

Kuid see pole see, mida põllumehed ja liikmesriigid on palunud. Hiiglaslik petitsioon, mida on enneolematult toetanud üle 6200 põllumeeste organisatsiooni kogu blokist ning 20 liikmesriigi koalitsioon – sealhulgas sellised suurriigid nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Poola –, nõuab selgesõnaliselt iseseisva ÜPP jätkamist 2028.–2034. aasta eelarves.

„Me ei saa aktsepteerida ÜPP laialisaatmist üheks fondiks ega ühtegi edasist taasriigistamise katset,“ seisab bloki suurima põllumeeste lobirühma COPA-COGECA algatatud petitsioonis. Selle asemel nõutakse ÜPP jaoks „eraldi, kaitstud ja inflatsiooniga korrigeeritud“ eelarverea loomist.

„See ei ole ainult tehniline nõudmine – see on strateegiline vajadus,“ lisatakse selles, hoiatades, et toetuste lahjendamine võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi Euroopa toiduga kindlustatusele.

Samamoodi on liikmesriigid nõudnud ühtekuuluvusfondide sõltumatuse säilitamist, seega ignoreerib ettepanek mitmes mõttes nende tahet. Nende ülesanne on järgmise aasta või kahe jooksul toimuvatel eelarveläbirääkimistel komisjoni vastu seista, kuid varasemate kogemuste põhjal annavad nad tavaliselt von der Leyeni survele ükshaaval järele.

Põllumehed ei plaani aga alla anda. COPA-COGECA on kutsunud kolmapäeval, plaani ametliku avalikustamise päeval, Brüsselis Euroopa Komisjoni ees üles korraldama uut hiiglasliku protesti.