Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati 14. juuli andmete kohaselt teatas 46 protsenti Kreeka 16-aastastest ja vanematest elanikest 2024. aastal, et nad ei saa endale lubada ühenädalast iga-aastast puhkust kodust eemal.
Kreeka ei olnud ainus riik, kus märkimisväärne osa elanikkonnast ei saanud endale puhkust lubada.
Rumeenias on see osakaal 58,6 protsenti, mis on ELi kõrgeim, järgnevad Bulgaaria (41,4 protsenti), Ungari (39,3 protsenti) ja Portugal (35,2 protsenti).
Itaalia, Hispaania ja Horvaatia teatasid kõik üle 30 protsendi näitajatest. Need riigid olid ka eurooplaste seas enimkülastatud riikide hulgas, mis paljastas terava lõhe sissetuleva turismi ja kohaliku juurdepääsu vahel vaba aja veetmise võimalustele.
Teine Eurostati uuring, mis jälgis ELi elanike poolt 2023. aastal ööbimisega ELi-siseste reiside jaoks valitud sihtkohti, näitas, et Hispaania oli esimene valik, millele järgnesid Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka ja Austria. Esikümne lõpetasid Portugal, Ungari, Holland ja Saksamaa.
ELi tasandil teatas 2024. aastal 27,0% 16-aastastest ja vanematest inimestest, et nad ei saa endale lubada ühenädalast aastapuhkust. See tähistas siiski pikaajalist paranemist: 2014. aastal oli see näitaja 37,6%, mis on 10,6 protsendipunkti kõrgem. Aastane langus alates 2023. aastast oli tagasihoidlikum 1,5 protsendipunkti.
Prantsusmaal ja Austrias – samuti populaarsetes sihtkohtades – teatas umbes iga viies elanik, et nad ei saa endale lubada puhkust. See oli kooskõlas Belgia, Saksamaa ja Iirimaa tasemetega, moodustades reisimise taskukohasuse keskmise taseme kogu Lääne-Euroopas.
Põhja- ja läänepoolsed riigid domineerisid taskukohasuse edetabeli tipus. Ainult 8,9% Luksemburgi elanikkonnast ütles, et nad ei saa endale lubada nädalat puhkust, mis on ELi madalaim näitaja. Rootsi (11,6%), Holland (13,0%), Taani ja Soome (mõlemad umbes 14%) ning Norra (9,3%) teatasid samuti madalast reisimise taskukohasuse määrast.
Luksemburg – kus elanikel oli kõige suurem tõenäosus endale puhkust lubada – oli seal veedetud turistide ööbimiste arvu poolest viimasel kohal. Läti ja Leedu olid ainsad riigid, kus 2023. aastal oli vähem ööbimisi.
Turismil oli kogu blokis oluline majanduslik roll. Eurostati andmetel moodustas sektor umbes 4,5 protsenti ELi kogulisandväärtusest.
Pressiteates viidatud ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel oli kuus ELi liikmesriiki maailma kümne parima rahvusvahelise turismi sihtkoha hulgas. Samuti toetas sektor tööhõivet, kohalikku sissetulekut ning maapiirkondade ja äärealade arengut.
Kreeka Turismiliidu (SETE) president Yiannis Paraschis ütles 18. juunil ajalehele The Greek Reporter, et ta osutas sektori strateegilisele rollile, märkides, et sissetulev turism moodustas nüüd 84,4 protsenti kõigist tuludest ja kompenseeris 71,5 protsenti riigi kaubavahetuse puudujäägist.
Eriti Kreeka turismitööstus on kogenud enneolematut buumi, saavutades 2024. aastal teise järjestikuse rekordilise aasta.
Riiki külastas üle 40 miljoni külastaja, mis genereeris 21,7 miljardit eurot otsest tulu, mis on 5,4 protsenti rohkem kui 2023. aastal.
Kreeka Panga andmetel moodustas turism riigi SKP-st 13 protsenti. Prognooside kohaselt võib 2025. aasta need arvud ületada.
Kuid kuigi külastajate arv on kasvanud, rääkis Kreeka majandus keerulisemat lugu: ainuüksi turism seda ei päästaks.
Maailmapanga ja Statista andmetel moodustasid teenused aastatel 2013–2023 SKP-st 68,6 protsenti. Tööstus moodustas 15,2 protsenti ja põllumajandus 3,3 protsenti.
Riik tootis vähem kaupu kui kunagi varem ja oli endiselt suuresti impordist sõltuv. Tööstussektor on jätkuvalt kahanenud, jättes Kreeka sõltuvaks teenustest ja välisnõudlusest.
Turismi majanduslik kasu oli samuti ebaühtlaselt jaotunud. Paljude Kreeka leibkondade jaoks kaalusid kasvavad kulud üles igasuguse allapoole suunatud mõju. Rekordilised turismitulud võivad küll pealkirjadesse jõuda, kuid need pole kassas oleva surve leevendamiseks palju aidanud.
Buum on toonud kaasa ka uusi surveid. Kreekas registreeriti 2024. aasta esimeses kvartalis 1,6 miljonit rahvusvahelist lennureisi, mis on 77 000 rohkem kui sama perioodi jooksul 2023. aastal. Kuigi mõned Kreeka saared jätkasid domineerimist, on teiste osakaal langenud.
Santorini, Mykonos ja Paros, mida on pikka aega peetud populaarseteks sihtkohtadeks, alustasid suve raskelt. Samal ajal nägid Kreeta, Rhodos ja Joonia saared tugevat kasvu, mida soodustas otse broneeritud ja ise broneeritud puhkusereiside arvu suurenemine.
Liigturism oli taas pakiline probleem. Alates 21. juulist 2025 seisavad suure liiklusega saari, nagu Mykonos ja Santorini, külastavad kruiisireisijad silmitsi uue hooajalise maksuga 17 naela, mille määrad varieeruvad aastaaegade lõikes.
Meetme eesmärk on hallata ülerahvastatust ja säilitada kohalikke ressursse osana laiemast püüdlusest tagada säästev areng rekordilise saabumiste arvu tingimustes.