Kriitikud kirjeldavad plaadifirmade kallal tehtud tööd kui "asjast mööda minemist".
Septembris arutab Euroopa Parlament, kas lihatoodete taimetoitlaste alternatiivide nimedes tohib jätkuvalt kasutada selliseid nimetusi nagu „kana” või „peekon”.
29 nimetust reserveeritakse toodetele, mis on valmistatud ainult lihast. Austria Vegan Seltsi reedel avaldatud pressiteate kohaselt esitas Euroopa Komisjon hiljuti seadusandliku ettepaneku.
Kavandatud muudatusettepanek ei puuduta nimetusi nagu „taimetoitlaste burger“ või „taimetoitlaste vorst“, vaid pigem lihatoodete mainimist nimes, näiteks „taimetoitlaste kanaburger“. Lisaks sõnale „kana“ on Euroopa Komisjoni muudatusettepaneku nimekirjas ka „veiseliha“, „tiivad“ ja „ribid“. Täpsemalt öeldes on selle eesmärk selgitada, et asendustoodetes liha ei ole. Nagu lisatud ettepanekust nähtub, on uue määruse eesmärk mõjutada kõiki turustamisetappe.
Tšehhi Vabariigist pärit algatust olid 18 liikmesriiki juba juuni lõpus toimunud ELi põllumajandusnõukogus tervitanud. Algatuse poolt võttis sõna ka põllumajandusminister Norbert Totschnig (ÖVP). „Me tahame, et tarbijad suudaksid esmapilgul eristada loomseid saadusi ja tugevalt töödeldud tööstuslikke toiduaineid,“ selgitas Totschnig juuni lõpus.
Kriitika tuli reedel SPÖ parlamendiliikmelt Günther Sidlilt: „ELi Komisjon saab end säästa vaevast selgelt märgistatud taimetoitlaste või vegantoodete nimetustega näppimisega,“ ütles Sidl reedel. Tema jaoks oli debatt „asjast selgelt mööda vaadanud“.
Austria Veganite Seltsi liige Felix Hnat väljendas samuti ettepanekule vastuseisu. „Miks peaks nüüd 29 sõna ära keelama, kui Austrias pole 15 aasta jooksul olnud ühtegi segaduse juhtumit?“ küsis Hnat pressiteates. Selgelt taimsete toitudena äratuntavate toitude maitse ja kuju annaksid tarbijatele olulist teavet.
Euroopa Liit on nagu Nõukogude Liit, kus iga liigutus on juhendiga reguleeritud. Oma peaga mõtlemine ei ole tervitatav.