Sõjandusekspert Oleksand Kovalenko kirjutas sellest oma artiklis Obozrevateli meediaväljaandele.
Venemaa ja Valgevene ühiste sõjaväeõppuste Zapad-2025 lähenedes septembris kasvab Ukrainas ärevus võimaliku Venemaa uue rünnaku pärast põhjast. Ukraina meedia ja ametnikud on väljendanud hirmu, et Moskva võib õppusi kasutada uue sissetungi kattevarjuks, mis meenutab 2022. aasta veebruari rünnakut Kiievi ja teiste põhjapoolsete piirkondade vastu.
Selliseid linnu nagu Tšernigiv, Rivne, Lutsk, Žõtomõr ja eriti Kiiev peetakse potentsiaalseteks sihtmärkideks, kui Venemaa peaks uuesti sissetungi proovima. Kiievi vallutamine on Kremli jaoks endiselt strateegiline prioriteet, kuna see võimaldaks Moskval Ukraina pealinnas nukurežiimi kehtestada – eesmärki, mida tal 2022. aastal ei õnnestunud saavutada.
Venemaa sõjaline kohalolek Valgevenes
Sõjaväeanalüütikud hoiatavad aga, et praegune ohutase ei vasta ärevusele. 2022. aastal alustas Venemaa Kiievi pealetungi umbes 40 000 sõdurist koosneva eliitväega, keda toetasid raskekahurvägi ja õhujõud. Sellest hoolimata kannatasid Venemaa väed märkimisväärseid kaotusi ja olid sunnitud kuu aja jooksul taanduma. Hiljutised Venemaa pealetungid Harkivi ja Sumõ oblastis, isegi suurema vägede arvuga on toonud kaasa vaid piiratud territoriaalseid edusamme ja on kiiresti takerdunud.
Tänapäeval on Venemaa sõjaline kohalolek Valgevenes minimaalne – hinnanguliselt umbes 2000 inimest, kellest enamik on tehnilise personali ja tugiüksuste liikmed, kes on hajutatud mitmetesse kohtadesse. Samuti on seal umbes 100 Wagneri grupi palgasõdurit, kuid ekspertide sõnul pole see arv ulatuslikuks pealetungiks kaugeltki piisav. Põhja-Ukraina täiemahuliseks rünnakuks peaks Venemaa koondama vähemalt 120 000 sõdurit koos tuhandete tankide ja soomukitega – ressursid, mis tal praegu nii Valgevenes kui ka oma relvajõududes puuduvad.
Lisaks seisab Venemaa silmitsi märkimisväärse varustuse puudusega ja väidetavalt ostab ta relvi Põhja-Koreast. Iga katse luua Valgevenes löögijõud nõuaks tõenäoliselt üleriigilist mobiliseerimist, mis on Kremli jaoks poliitiliselt riskantne samm.
Valgevene ulatusliku sissetungi oht
Kuigi Valgevene provokatsioonide või sabotaažioperatsioonide võimalust ei saa välistada, usuvad Ukraina ametnikud, et praegu on ulatusliku sissetungi oht põhjast väike. Olukord võib muutuda, kui Venemaal õnnestub oma sõjalist kohalolekut Valgevenes oluliselt tugevdada, kuid sellist koondumist oleks raske varjata ja see vallandaks tõenäoliselt Ukraina ja tema liitlaste tugeva vastuse.
Kokkuvõttes, kuigi uue Venemaa pealetungi oht Valgevenest püsib seni, kuni sõda jätkub ja Aleksandr Lukašenko on võimul, muudab praegune sõjaline reaalsus 2022. aasta sissetungi kordumise lähitulevikus ebatõenäoliseks. Ukraina võimud jäävad valvsaks, kuid praegu on põhjapoolse rünnaku oht pigem murettekitav, kui otsene oht.
Mida on teada õppustest Zapad-2025
23. oktoobril 2024 teatas Valgevene kaitseministeerium ühisõppustest Venemaaga nimega Zapad-2025. Need on kavandatud 2025. aasta septembri keskpaika.
Leedu välisminister Kęstutis Budrys teatas, et NATO on valmis reageerima Venemaa-Valgevene ühisõppustele.
President Volodõmõr Zelenskõi teatas, et venelased "valmistavad midagi ette" Valgevenes sel suvel sõjaliste õppuste varjus.
Hiljem teatati, et Zapad-2025 ühisõppuste ajal plaanivad Venemaa ja Valgevene väed simuleerida rünnakuid taktikaliste tuumarelvade ja Orešniku süsteemiga.
28. mail teatas Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin, et Valgevene viib kavandatud õppuste Zapad-2025 põhimanöövrid riigis sügavamale sisemaale, väidetavalt pingete maandamiseks.