Hispaania kuningas Felipe VI ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz esinesid mõlemad Aacheni raekojas toimunud auhinnatseremoonial kõnega. Auhinnatseremoonial kiideti von der Leyeni visionäärset juhtimist ELi juhtimisel läbi põhjalike muutuste visiooni, julguse, jõu ja ettenägelikkuse abil.
Saksa parlamendiliige Christine Anderson aga mõistis auhinna hukka, nimetades von der Leyenit autokraatlikuks, võimuahneks ja korrumpeerunud poliitikuks, kes lõi kiilu kodanike ja ELi institutsioonide vahele.
„Demokraatiat, läbipaistvust, õigusriiki ja rahvusvahelist mõistmist on tema ametiajal õõnestatud,“ kirjutas Anderson kirjas Karl Suure auhinna komisjonile.
Anderson ütles, et auhind oli eriti sobimatu pärast Pfizergate'i skandaali. Euroopa Kohtu otsus kinnitas, et von der Leyen tegutses valesti, keeldudes avaldamast sõnumeid, milles teda süüdistati mitme miljardi euro suuruse vaktsiinilepingu läbirääkimistes avalikustamata tekstisõnumite kaudu.
Auhind antakse üksikisikutele või institutsioonidele nende teenete eest Euroopale ja Euroopa ühtsusele. Tema kriitikud näevad aga von der Leyeni mandaati mitte ühtsuse, vaid skandaalide, korruptsiooni, tsentraliseerimise, läbipaistvuse puudumise ja spiraalselt kasvava ELi võla ajastuna.
„See au on räiges vastuolus põhiväärtustega, mille nimel see auhind algselt loodi: Euroopa ühendamine demokraatia, läbipaistvuse, õigusriigi ja rahvusvahelise mõistmise kaudu,“ kirjutas Saksa parlamendiliige.
„Pr von der Leyenile autasu andes saadab Karl Suure auhinna juhatus saatusliku signaali: aususe, vastutustundlikkuse ja rahvusvahelise mõistmise austamise asemel austatakse poliitikut, kes on peaaegu kõigist teistest rohkem panustanud Euroopa rahvaste ja Brüsseli institutsioonide vahelise võõrandumise süvenemisse,“ lõpetas Anderson.
Teine Euroopa Parlamendi liige, Prantsusmaa esindaja Virginie Joron, ütles, et von der Leyeni ajal on EL ületanud oma algse mandaadi. Joroni sõnul oli ELi asutaja Robert Schumani pärand koostöö, mitte sundimise pärand.
Oma tänukõnes vältis Ursula von der Leyen kriitikat, kaitstes samal ajal oma pärandit ja surudes peale uut Euroopa projekti, mis nõuab 21. sajandi „Pax Europaea“ versiooni.
Ta hoiatas kaootilise rahvusvahelise korra eest, mida iseloomustavad keiserlikud ambitsioonid ning kutsus Euroopat üles taasrelvastuma ja geopoliitiliselt end kehtestama.
„Sellel kümnendil tekib uus rahvusvaheline kord. Kui me ei taha lihtsalt leppida tagajärgedega, mida see Euroopale ja maailmale kaasa toob, peame seda uut korda kujundama. Ajalugu ei andesta kõhklemist ega viivitamist. Meie missioon on Euroopa iseseisvus,“ lisas ta.
Vaatamata von der Leyeni ja Euroopa Komisjoni kasvavale kriitikale järgib ta oma eelkäijate Walter Hallsteini ja Jacques Delorsi eeskuju, saades ametiajal Karl Suure auhinna.