Eesti võetud eesmärk tähendab eelnõu tegijate hinnangul, et elektrivõrguga peab olema võimalik liita vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune põhivõrk võimaldab toota umbes 3000 MW . Raha on selleks vaja ligi 320 miljonit eurot ning on leitud ka katteallikas – elektritarbija.
Kolmandaks näeb eelnõu ette tasu ka elektritootjatele, niinimetatud alakasutustasu. See tähendab, et kui tootja lubab võrku anda näiteks sada megavatti, aga tegelikult annab 90, tuleb vahe eest nii-öelda trahvi maksta.
Kliimaministeeriumis on valminud ja juba riigikokkugi saadetud seadusemuudatus, mis toob Eesti energiatarbijatele kaasa uued kulud. Uusi koormisi põhjendatakse väitega, et see viiks tulevikus elektri hinna alla. Elektrilevi nimetab viimast väidet usu küsimuseks.
Elektrituruseaduse muutmise eelnõuga 556 SE on tuline rutt, sest kavas on täita ammune lubadus, et 2030. aastaks peab kogu Eesti elektritarbimine olema kaetud taastuvelektriga.
Selleks muudetakse elektritootjate elektrivõrguga liitumise korda. Kui seni pidi tootja ise võrguga liitumise kulud kandma, siis nüüd peab ta välja käima poole summast ja poole maksavad tarbijad. Ühe mööndusega: kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu, selgitas kliimaministeeriumi energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk.
Eelnõu viitab riigifirmade arvutustele, millega keskmise eratarbija võrguteenuse kulu kasvab aastas umbes viis eurot ehk kulude kasv pole märkimisväärne, nagu samas märgitakse. Vastu pakutakse odavamat elektrit – seejuures lähtutakse eeldusest, et hind lihtsalt peab 50–60 protsenti langema, kui neid asju tehakse, ja et Eesti elektritarbimine kasvab praeguselt ligikaudu kaheksalt teravatt-tunnilt kümnele. «Võit madalamast elektrihinnast ületab seda lisakulu mitmeid kordi,» kirjutavad seadusetegijad.
Ilusad ootused
Eleringist lisati, et tavakliendid saavad kasu ka sellest, et elektritootjate liitmiseks tehtava elektrivõrgu tugevdamise käigus uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal niikuinii teha.
Elektrilevi innovatsioonijuht Rudolf Penu nentis, et kuigi nemad on justkui ise Eleringi suurim klient, on isegi nende jaoks praegu segane, kuidas need tasud tegelikkuses kujunema hakkavad – kuna seadus räägib põhivõrgust, on see Eleringi rida.
Eelnõust koorub ka välja soov panna tarbijad rohkem elektritootjate äririskide eest vastutama. Täpsemalt kavandatakse ettevõtjatele tasu saamata jäänud tulu eest, kui tootjalt nõutakse tootmise piiramist.
Riskide maandamine
Elering selgitas, et eesmärk on vabastada võrguettevõtja ühiskonna vaates ebamõistlike investeeringute tegemise kohustusest. «Kui võrguettevõtja näeb, et ühiskonnale on majanduslikult mõistlikum need mõned üksikud tunnid aastas tootmist piirata, selle asemel et teha väga suur investeering taristusse, siis võrguettevõtjal oleks võimalik seda teha,» selgitati Eleringist . «Teisalt ei tekiks tootjal sellest põhjendamatut äririski müümata toodangu näol.»
Kolmandaks näeb eelnõu ette tasu ka elektritootjatele, niinimetatud alakasutustasu. See tähendab, et kui tootja lubab võrku anda näiteks sada megavatti, aga tegelikult annab 90, tuleb vahe eest nii-öelda trahvi maksta.