Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas Teise maailmasõja lõpu mälestusürituste ajal, et Euroopa Liit jääb „rahuprojektiks“. Opositsiooniparteid ei nõustunud sellega.
Samal ajal kui inimesed üle maailma Euroopas natside alistumist tähistasid ja mälestasid, postitas von der Leyen sotsiaalmeediasse klipi oma 7. mail Strasbourgis peetud kõnest.
Selles rõhutas ta asjaolu, et pärast sõda oli pool Euroopat endiselt Venemaa võimu all okupeeritud ja et tänapäeval möllab mandril uus relvastatud konflikt. Seejärel kutsus ta üles lubama Ukrainal ELiga liituda.
„Kaheksakümmend aastat hiljem seisame meie kontinendi ajaloos järjekordse otsustava hetke ees. Sõda Ukrainas saab lõpuks läbi. Kuid see, kuidas sõda lõpeb, kujundab meie kontinenti tulevastele põlvkondadele,“ ütles von der Leyen.
„Kaalul on ukrainlaste tulevik, aga sama kehtib ka meie oma kohta."
„Sest me teame, et meie ajaloos on rahu ja Euroopa integratsioon alati käsikäes käinud. Seega toome Ukraina meie liitu. Käigem koos rahuteel. Slava Ukraini! Elagu Euroopa!“ lisas ta.
Belgia parlamendiliige Euroopa Patriots for Europe'i rühmitusest Tom Vandendriessche ütles 8. mail Brüsseli saates Signal, et Euroopa Komisjoni presidendi poliitika ei ole nii rahumeelne, kui ta väitis.
„Euroopa Liit asutati kunagi Teise maailmasõja tuhast majandusliku koostööna heaolu ja rahu nimel,“ ütles ta.
„Von der Leyen muudab ELi relvatarnijaks, kes tahab lõppkokkuvõttes, et me marsiksime kaevikutesse. See hullus peab lõppema.“
Ungari peaminister Viktor Orbán keskendus Ukraina soovitud ühinemisele ELiga. „Praegu viiks Ukraina ühinemine Euroopa pankrotti. Lepingut ei tule. Unustage see,“ ütles ta.
Orbáni sõnul on riike blokki lubatud ainult seetõttu, et need toovad kasu neile, kes selles juba on. Ta väitis, et Ukraina puhul oleks vastupidi.
Ta hoiatas lisaks, et Ukraina kontrollib 40 protsenti ELi haritavast maast ja ujutab turu üle odavate põllukultuuridega, mis võib halvata praeguste liikmesriikide põllumajandussektorit ja kurnata bloki ressursse, kui ta peaks liituma.
Lõpuks väitis ta, et von der Leyen tahtis „Ukrainasse veelgi miljardeid valada, Euroopat veelgi enam kaotavasse sõtta tõmmata ja pankrotistunud riigi kiirustaded EL-i võtma“.
Vasakpoolsete seas oli samuti palju vastuseisu. Özlem Alev Demireli parteisse kuuluv Saksamaa Euroopa Parlamendi liige süüdistas täiskogu istungil von der Leyenit „krokodillipisarate” valamises.
Demirel ütles, et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu eskaleerib Gaza sõda ilma EL-ipoolse reaktsioonita. „Kui ta annekteeriks kogu Gaza, ei ütleks te midagi,” ütles ta von der Leyeni kohta.
„Jah, te räägite palju Ukrainast, aga te ei räägi tõtt.”
Ta ütles, et Euroopa Komisjoni juht aitas ukrainlasi ainult krediitide kaudu, mis olid „seotud Ukraina struktuurireformidega, mis on Euroopa korporatsioonide huvides”.
Demirel väitis, et von der Leyen ei hooli Ukraina rahvast, vaid ajab taga selle riigi rikkust ja surub peale EL-i hegemooniat kui suurvõimuüksus, hoolimata rahust ega inimestest.
Kuigi Euroopa Komisjoni president kirjeldas EL-i rahuprojektina, on ta kutsunud üles ka Euroopa taasrelvastumisele ja suuremale sõjalisele koostööle, kus Brüsselil oleks suurem roll.
Et võimaldada liikmesriikidel oma kaitsekulutusi suurendada, teatas Euroopa Komisjon selle aasta alguses, et aktiveerib stabiilsuse ja kasvu pakti riikliku erandklausli.
See võimaldaks liikmesriikidel võtta rohkem võlgu ja suurendada oma kaitsekulutusi kuni 650 miljardi euro võrra nelja aasta jooksul ilma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käivitamata.