Algatus on suunatud eelkõige Ameerika akadeemikutele, kuna Brüssel näeb president Trumpi hiljutisi ähvardusi peatada Ivy League'i ülikoolide föderaalne rahastamine, kuna need on antisemitismi ja liberaalse ideoloogia kasvulava, kui kord elus ette tulevat võimalust lõpuks teaduses ülekaalu saavutada.
Choose Europe'i plaanid avalikustati esmaspäeval, 5. mail Prantsusmaa korraldatud rahvusvahelisel konverentsil Pariisi Sorbonne'i ülikoolis. See näeb ette poole miljardi euro eraldamist aastatel 2025–2027 toetusteks, mis „aitavad toetada parimaid ja säravamaid teadlasi Euroopast ja kogu maailmast“.
Oma avakõnes ei teinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saladust Trumpi poliitika enda kasuks ärakasutamisest, kujutades Washingtoni kavatsust parandada USA kõrghariduse vasakpoolset eelarvamust rünnakuna teadusuuringute enda vastu.
„Teaduse roll tänapäeva maailmas on kahtluse alla seatud. Investeeringud fundamentaalsesse, vabasse ja avatud teadustöösse on kahtluse alla seatud. Milline hiiglaslik valearvestus,“ ütles von der Leyen. „Teadusel pole passi, sugu, etnilist kuuluvust ega erakondlikku kuuluvust.“
Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes on pikka aega püüdnud edutult meelitada ligi USA teadlasi, liitus Brüsseli algatusega veel ühe 100 miljoni euro suuruse lubadusega programmist „Prantsusmaa 2030“, mille eesmärk on muuta Euroopa teaduse „turvapaigaks“.
„Ilma vaba ja avatud teaduseta ei saa olla püsivat demokraatiat,“ ütles Macron.
On irooniline kuulda teda demokraatiast rääkimas vähem kui kaks kuud pärast seda, kui Prantsuse kohus keelas tippkandidaadil Marine Le Penil osaleda 2027. aasta presidendivalimistel.
Lisaks algatusele „Vali Euroopa“ teatas von der Leyen ka „Euroopa innovatsiooniakti“ esitamisest, et kodifitseerida teadusuuringute vabadus ja vähendada veelgi bürokraatiat, kehtestada järgmise ELi eelarve raames seitsmeaastane „supertoetus“ ning julgustada ELi riike kulutama 2030. aastaks vähemalt 3% oma SKPst teadus- ja arendustegevusele – sama eesmärk, mida Brüssel ei suutnud liikmesriike aastakümneid saavutada.
Paljud teised kõnelejad keskendusid ka praegusele poliitilisele dünaamikale teisel pool Atlandi ookeani, kusjuures mõned kirjeldasid Trumpi poliitikat kui „vastupidist valgustumist“, teised aga võrdlesid oma eeldatavat ajude äravoolu USA-st teadlaste põgenemisega Nõukogude ja Natsi-Saksamaa okupeeritud riikidest eelmisel sajandil.
„Me ei tohi alahinnata seda, mis täna kaalul on,“ ütles Macron. „Keegi ei oleks osanud paar aastat tagasi ette kujutada, et üks maailma suurimaid demokraatiaid kaotab teadusprogrammid, kuna nende programmides oli sõna „mitmekesisus“.“
Prantsusmaa on juba mõnda aega töötanud selle uue EL-i algatuse kohaliku versiooni kallal, mille nimi on „Vali teaduseks Prantsusmaa“ ja mida Prantsuse teadusringkonnad on teravalt kritiseerinud. Programm käivitati eelmisel kuul ja see pakub võtmevaldkondade (nt tervishoid, tehisintellekt ja kliima) teadlastele miljoneid eurosid uuringute jätkamiseks Prantsusmaal.
Pole üllatav, et rahapuuduses Prantsuse teadlased kritiseerisid ideed, öeldes, et valitsus peaks enne välismaalaste ümberasumise eest tasumist kõigepealt hoolitsema omaenda eest.
Macronil oli sarnane idee juba 2017. aastal vastuseks esimese Trumpi administratsiooni lahkumisele Pariisi kliimakokkuleppest, pakkudes Ameerika kliimauurijatele toetusi Prantsusmaale kolimiseks, et „teha meie planeet jälle suureks“.
Kuigi president väitis esmaspäeval, et programm oli väga edukas, pole selle toetuseks mingeid tõendeid.